2.1. Veeauru füüsikalisi omadusi Veeauru hulka õhus saab määratleda veeauru tihedusega V (absoluutne niiskus) või veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant. Seejuures ma = 28.96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma. 120 100
pV=MRT protsessis l=p(v2-v1). Mendelejevi võrrand(ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel RT Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru erikonstant. isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik 6.Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2- on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude s1)T J/kg
konstant (k=1,38•10-23 J/K). 3. Avogadro seadus pV=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le /=v=const, kus v=V nim. gaasi moolmahuks. pV=NokT, kus Nok=R- nim. ideaalse gaasi universaalkonstandiks (=8314 J/kmol). pV=MRT Mendelejevi võrrand (ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= RT –Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi erikonstant. 2. Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide molekulide arvu N1,N2,…,Nn on võrrandi pV=NkT põhjal pV=(N1+N2+ …+Nn)kT=NkT
seadusest on näha, et õhu temperatuuri kasvades (konstantse rõhu juures) kasvab ka õhu ruumala. Kui õhu ruumala kasvab, siis tema tihedus väheneb (õhu mass jääb ju samaks!), õhk muutub "ujuvaks" ja hakkab ülespoole kerkima. Jahedam õhk langeb ja asendab kuuma õhu, mille tulemusena tekib tsirkulatsioon. nim ühes ruumiühikus õhu massi =m/V. Kasutatakse Clapeyron-Mendelejevi võrrand =p/RT p=õhurõhk, R=õhu erikonstant,T=absoluutn Kelvini temp. (273,2+t) Niiske õhu tihedus =p-0,378e/RT ,e= õhus oleva veeauru rõhk. Advektsioon õhu horisontaalsuunaline liikumine, Konvektsioon õhu vertikaalsuunaline likumine. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on
on kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + =p/RT p=õhurõhk, R=õhu umb 6000K. kiirgusega. Heleda pinna albeedo on suurem erikonstant,T=absoluutn Kelvini temp. ajavõrrand. Ajavõrrand näitab tegeliku Kiirgusvälja karakteristikud ja kui tumedal. Väljendatakse ka protsentides (273,2+t) Niiske õhu tihedus =p päikeseaja erinevust keskmisest, mis mõõtühikud Kiirgusvoog: läbi antud pinna 0...100%
annaabi.ee 
