STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad. 6) delegatsioonid: Nato Parlamentaarse assamble delg. seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi
likult oluliste institutsioonidega. Õiguskantsleri institutsioon sobib Eestile. Alternatiivina tuleb kõne alla näiteks parlamendi petitsioonikomisjon, mis tundub Eesti parlamendi väiksust arvestades olevat siiski kehvem lahendus. 101 liiget on seadusandliku võimu teostamiseks Eesti tingimustes piisav, kuid ilmselt võib jääda puudu inimestest, et luua veel üks üsna ulatuslikku tööd nõudev pidevalt tegutsev erikomis- jon.*118 Kui pöörata pilk tulevikku, avanevad eelkõige ombudsmani funktsiooni täitva õiguskantsleri ees sootuks uued perspektiivid. Õiguskantsleri tuleviku osas rõhutas õiguskantsler Allar Jõks, et põhiseadus ei välista võimalust, et seadusandja usaldab teatud küsimustes eraõiguslike isikute eraõigusliku tegevuse üle järele- valve teostamise õiguskantslerile.*119 See põhineb põhiseaduse §-l 144, mis volitab seadusandjat kujunda-
annaabi.ee 
