Kriminaalpoliitika kordamine
positivistlik
kohtlemismudel, asutakse praeguseni kindlasti esimese mõjualas. *58 Varem kehtinud nõukogude kriminaal-
õigusega võrreldes nihkus siinne karistusõigus reformi käigus olulisel määral klassikalise mudeli suunas.
Muuhulgas tähendas selline muutus kurjategijate karistamist põhimõttel, et isikul tuleb talle mõistetud
karistus vastu võtta ja ära kanda (nt vanglas). Klassikaline mudel ei näe ette väga erinevaid asutusi mingite
tunnustega kurjategijate erikohtlemiseks, kuid karistusjärgse kinnipidamise korral muutuks niisuguste
asutuste rajamine või eritingimuste loomine aktuaalseks või isegi vältimatuks. Kuna karistusjärgset kinni-
pidamist seostatakse võimalusega ohtlikke indiviide kohelda, mõjutada ja ravida, ei peeta vanglaid selle
kontingendi jaoks sobivaks kohaks. Ameerika Ühendriikide konstitutsioon keelab näiteks kedagi hoida
vanglas muul eesmärgil kui karistuse täideviimiseks.*59 Mitmes riigis (nt Ameerika Ühendriigid, Saksamaa)