Eesti keskaeg
aastal Valgas sõlmitud leping oli esimene, kus olid
esindatud kõik seisused maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks,
garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Leping
sätestas vastastikuste tüliküsimsute lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise
nõude sõja ja rahu küsimsue.
Maapäeva kokkukutsumine, korraldus, toimumispaigad- Maapäeva kutsusid
kokku Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi
erikodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: 1) vaimulikud, 2) isandad, 3)
ordukäsknikud, 4) aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva
ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõne suuremas hoones, linna
kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad
paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud
ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala.
annaabi.ee 
