Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) v=k'Ca=k=const Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol)
1Eksponentsiaalne kasv tähendab, et rakkude arv suureneb eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate
poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide
kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). 38. Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).
kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon – (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon – (x + y = 2) aA + bB → produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k – reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x – reaktsiooni järk aine A suhtes, y – reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB – ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). 38. Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand – k = A · e-EA/RT ; (k – kiiruskonstant, R – universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A – nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA – aktivatsioonienergia kJ/mol).
väheneb, siis reaktsiooni kiirus ajas tavaliselt samuti väheneb. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Reaktsiooni toimumine on enamasti seotud reageerivate osakeste kokkupõrgetega. Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurenemisel kasvab: mida suurem on kontsentratsioon seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nendevahelised kokkupõrked: kus k on reaktsiooni kiiruskonstant (erikiirus); x - reaktsiooni järk aine A suhtes; y - reaktsiooni järk aine B suhtes; summa x +y on reaktsiooni summaarne järk; [A] ja [B] -ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/L. Kiiruskonstant k sõltub konkreetsest reaktsioonist ning selle läbiviimise tingimustest (näiteks temperatuurist). Kiiruskonstant ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest. Astmenäitajaid x, y nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine suhtes. Mõningatel juhtudel on
annaabi.ee 
