Eesti sotsiolektide seisund
erinevad oluliselt üksteisest:
- sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolekt (klassikalisteks näideteks õpilased,
üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest
eristavad;
- mitteformaalne ametikeel (nt muusikute või arvutiinimeste släng), mis on üldjuhul mitte-
formaalne terminoloogia;
- släng, mille eesmärgiks on edastatava info varjamine mittepühendatute eest (varaste
argoo jms).
Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde.
Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke:
- grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma
väljendamine, selliselt ka enese eraldamine ja vastandamine muudele rühmadele;
- oma hoiakute väljendamine suhtluses;
- sotsiaalsete vm hierarhiate kompenseerime (eriti alama, tõrjutu, vähemuse kõnepruuk).
Slängi välditakse ülemuse või vanemaga rääkides ja kasutatakse kui tahetakse alluvale või
noorele meeldida;