Inimeste ostuvõim kasvas ning inimeste kodudesse ilmus üha uusi asju. Täiustati juba tuntud kaupu: autosid, mööblit jne. 20.saj hakkasid arvutid pakkuma inimestele järjest uusi teenuste liike nt. Internetipanka. Idablokkimaades oli elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Esmatähtsad olid võimsad relvad. Nendes maades ei jõutud toota piisavalt tarbekaupu, seepärast ka nende defitsiit. Võimumeeste ja riigi juhtivates ametites olevate tegelaste jaoks loodi erikauplused, kust võisid osta sellist kaupa, millest tavainimene võis ainult unistada. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemisega ja turumajandusele üleminekuga hakkas ka endistes idablokki maades elanike eluolu paranema. 1950.aastate algusest hakkas riietus muutuma üha vabamaks. Heaolu paranedes tõusis noorsoo huvi riiete ja soengute vastu. 1950-1960.aastatel kujundasid naistemoodi Elizabeth Taylor ja meeste moodi nt. Elvis Presley.Noorsoo hulgas levis USA-st tulnud teksapükste mood.
kaubandusettevõtluse arengu selgitamiseks. Samas ei sobi väljatõrjumisteooria kultuuridevahelise arengu seaduspärasuste kirjeldamiseks. Kaubanduse ajaloost on toodud piisavalt näiteid, mis sellele teooriale vastu räägivad. Näiteks alustasid boutique'd mitte madalate, vaid keskmisest kõrgema hinnatasemega ja oskusliku sortimendipoliitikaga. Ka müügiautomaadid, esmatarbekauplused, tervisliku toidu ärid ja muud erikauplused ning kaubanduskeskustes asuvad ärid ja filiaalid on tulnud turule suurte kulude ja kõrgete hindadega. Sellist fenomeni, nonconforming examples leidumist selgitabki turutühikuteooria. Teisisõnu tähendab see, et kui mingis riigis on sihttarbijad, kelle sortimendi-, kvaliteedi- ja hinnaootustele vastab mingi spetsiaalne äritüüp, siis viimane kas luuakse kaubandusettevõtjate poolt või imporditakse võimaluse korral teistest riikidest
annaabi.ee 
