BALETT
Paljud
balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.
Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria,
a n s a m b l i l a u l u j a k o o r i g a . Tr a d i t s i o o n i l i s t e s b a l l e t t i d e s j a o o p e r i t e s e s i t a t a k s e ka karaktertantse,
mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants.
Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks , juhtivat naissolisti priimabal eriiniks.
Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul
väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade
väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutust e suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest
väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi.
Klassikalises balletis on kasutusel viis läht epositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest