reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga ka mütoloogias ja folklooris, ning neid on võimalik lahti seletada, tõlgendada psühhoanalüüsi abil. Peatähelepanu pöörab autor materjali kontekstile, tõdedes, et iga konkreetne rahvajutt avaldab hingeelule erinevat mõju. Sellest tuletab Freud subjektiivsed tingimused nalja loomise, edasiandmise ja vastuvõtmise kohta. Inimeste eriilmelisus väljendub selles, kuidas konkreetne anekdoot neile mõju avaldab. Olulised pole mitte teatud nalja objektiivsed omadused, vaid meie teadvuse tegevus seda nalja interpreteerides. Nalja vastuvõtmine meie teadvuse poolt on omakorda nii oluline selle poolest, et anekdootides leiavad väljapääsu alateadvuslikud tõrjutud soovid. Nii on nalju peetud tsensuuri kaotajaiks, reaalses elus allasurutud soovide avalikustajaks. Need naljades
Viimne kohtupäev-ajast ees Rafael: polnud nii suurejooneline, kuid kõige põhjalikumalt ja kõige selgemalt tõi esile renessansilikku ,N: ateena kooli pilt- antiikfilosoofid, taustal suursugune arhitektuur, rõivastatud toogadesse- antiigi eeskujud Veneetsia koolkond: eripärad: fresko ei olnud suure niiskuse tõttu, võeti kiiremini õlivärvid kasutusele 17saj.BAROKK Erinevates maades eri joontega, eriilmelisus oli põhjustatud: ühiskondlik korraldus, riigi arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase, 1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste-
annaabi.ee 
