Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staatiline, habras, otsekui iga heli kuuldav Esimene tintinnabuli stiilis pala "Aliinale" (1976) Looming 1977
Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi. Pärdi esimesed teosed kannavad eesti muusika tolleaegsete otsingute vaimu, kusjuures ehk radikaalsemaltki kui tema ajastukaaslaste. Tuntuim sellest perioodist on orkestriteos „Perpetuum mobile“, kus pidevalt lisanduvate orkestrihäälte erinevaist rütmidest moodustub haarav, otsekui lähenev-paisuv kõlamass, mis kulminatsiooni järel taas hõrenedes olematusse hajub. 1960.aastate keskel hakkas Pärt kasutama uut nn kollaažitehnikat, mille puhul ühes teoses võib
annaabi.ee 
