Kõnekäänud
öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske
teada saada millest täpselt jutt käib, kuigi kõik räägivad ju oma emakeeles.
Eriti raske ja segadust tekitab see laste hulgas, kelle sõnavara pole veel nii hästi arenenud, kuid nad
õppivad kiiresti ja lastes on alati säilinud uudishimu ning nad on kiired uuega kohanema.
Nii ei saa aga väita inimeste kohta kellel on nõrgalt arenenud kognitiivsed oskused. Näiteks
erihoolekandeteenustel olevad inimesed. Nendega rääkimisel peab kasutama väga lihtsat
kõnepruuki. Kui näiteks öelda talle ,,Istu taburetile" ei pruugi ta sellest ütlusest aru saada. Ta vaatab
arusaamatult otsa ja ei suuda käsklusest aru saada. Kuid kui mainida talle ,,Istu toolile" teab ta kohe
selle käskluse sisu.
Nii juhtus ka Peebuga suvel maal vanaisa ja vanaema juures olles, ta ei mõistnud vanaema ütlusi,
annaabi.ee 
