Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
kohustus kontrollida raamatufonde ja teha Glavlitile ettepanekuid raamatute keelamiseks.
Erihoidu suleti "nõukogudevastane, kontrrevolutsiooniline, antisemiitlik, pornograafiline,
pedoloogiline, natsionalistlik, usukultusi propageeriv jne" kirjandus.Erihoiuosakonna töötajad
olid ainult näiliselt raamatukogu koosseisus, tegelikult allusid Glavlitile ja täitsid oma
kohustusi usinalt. Näiteks kui Glavlit kontrollis 1956. aastal riikliku raamatukogu
erihoiuosakonda seoses mõnede eesti kirjanike taaslubamisega, leidsid nad sealt suurel hulgal
"nende poolt mitte keelatud, kuid kahjulikku" eestiaegset kirajndust, mis siis ka
keelunimekirjadesse kanti.
Kirjastamine läks riikliku kontrolli alla juba sõjaeelsel aastal, vahetult pärast sõda kehtestati
ülirange kontroll iga trükitud paberilehe üle. 1945. aasta juuni algul võeti arvele kõik
kirjutusmasinad ja paljundusaparaadid. Kirjastustöötajatelt nõuti laitmatut poliitilist
minevikku