JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
6
Nõukogude perioodil olid juurdepääsutingimused arhivaalidele aastakümneti erinevad ning
sõltusid keskvõimu muutumisest. Kõige raskem oli jõuda ühiskonna enda alusdokumentideni,
samuti jõuavad autorid järeldusele, et Eesti NSV arhiividesse oli lihtsam pääseda kui
nõukogude arhiividesse üldiselt ning, et Tartus oli tegemist liberaalsema suhtumisega
arhiivikasutajatesse kui Tallinnas, kuhu oli koondati enamus erifonde.
Juurdepääsupiirangutest NSV Liidus ja Venemaal.
1917. aasta oktoobripöörde järel oli uues võimu üheks eesmärgiks senise arhiivisüsteemi
ülevõtmine ning nõukogulik arhiivindus hakkas lähtuma 1918. aastal vastuvõetud
arhiivisüsteemi reorganiseerimise dekreedist. Nõukogude arhiivisüsteemi jäi iseloomustama
juurdepääsmatus suurele osale arhiiviainesele ning see jäi püsima ka pärast Nõukogude Liidu
lagunemist 1991. aasta.