Sumeri riik ja ühiskond
Nagu eelnevalt mainitud, siis sumerlaste riik ja religioon olid tänu templitele omavahel
seotud. Templid ja jumalatesse uskumine ning nende teenimine polnud ainuke religioosne
tegevus, mida sumerlased järgisid. Sumerlaste seas olid väga levinud mütoloogilised tekstid,
mis võisid sageli olla mõne tegelikult juhtunud poliitilise olukorra ja situatsiooni kirjeldus või
allegooria. Kõige pikem teadaolev sumerlaste müüt räägib jumalanna Innanast, kus ta läheb
Urukist Eridusse. Innanast on olemas veel mitmeid teisigi müüte. (Crawford, 2013: 437)
Kokkuvõteks võib öelda, et sumerite kultuur oli võis olla eeskujuks ka teistele kultuuridele.
Näiteks oli sumerite kiilkirja loomine aluseks ka eelamlaste oma keele loomisele. Sumeri
tsivilisatsioon on esimene teadaolev kõrgkultuur ning kõrgkultuuriks võibki seda nimetada
just tänu keele arengule, niisutussüsteemidele, linnade tekkele ning samuti hakkas sumerite
annaabi.ee 
