Kasvatusteaduste harud
Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline,
empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega.
Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel.
Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on
õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks
valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone.
Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust.
Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele
õpetada emakeelt ja selle aluseid.
Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid.
Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad),
sotsiaalpsühholoogiaks (koolis toimuv interaktsioon), hariduspsühholoogiaks (uurib
õppimist).
Näide: Uuritakse laste erinevust ühes grupis (nt. lasteaiarühmas) ning erinemise
annaabi.ee 
