PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Vepskülas
ehitas laevu metsakaupmees Kettlewell.
Paljud tolleaegsed laevanimed lubavad oletada, et need alused on ehitatud Narvas:
„Die Standt Narva“, „Gouverneuren av Narva“, „Die Hoffnung von Narva“, „Carolus Von
Narva“, „Fortuna von Narva“, „Ivangorod von Narva“ jpt. Teistest laevaehituskohtadest on
teateid vähe. Täpsemaid andmeid on veel Neeme rannust, kuhu J. Tunderfeldti metsaäri tellis
mitmesugust laevavarustust välismaalt. Ka alustas samas Hinrich Erichs 1695. aastal 140 jala
(42,67m) pikkuse ja 30 jala (9,14m) laiuse kaubalaeva ehitamist.
Eesti laevad, eriti rannasõidulaevad, ehitati peaaegu kõik kohapeal. 18. sajandi lõpul võttis
laevaehitus meie rannikul varasemast suurema ulatuse. Hiiumaal Suuremõisas asus
laevatehas, kus ehitusmeistritena töötasid kohalikud talupojad. Üsnagi suuri laevu ehitati ilma
joonisteta, üksnes kogemuse põhjal. Sajandi lõpul lasti seal vette kaks 40-50 lastist prikki,