Eesti lähiajalugu
perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950.
märtsipleenumi stenogramm. Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud,
sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Korraliku allikaväljaande väljaandmine on väga mahukas tegu.
Neljandaks on väga oluline arhiivinduse teisenemine ja see muutus on olnud ka väga kiire protsess. Ei
tekitatud mingeid eriarhiive. Eesti arhiivindus on kõige avatum teadusmaastikus, just eriti 90. aastatel.
Polnud mingeid sisulisi piiranguid. Tänapäeval olukord natuke teistsugune - tingitud seadusandlusest
(isikuandmekaitse). Kogu riiklik arhiivifond on läbi Interniti kättesaadav (kõik nimistud). SAAGAs
digitaliseeritud kõik materjal, mis pakub huvi genealoogia uurimisele.
21.02.12
Rõhuasetuste muutumine. Üleminekuperioodi alguses, 80. a teisel poolel hakkasid domineerima need
annaabi.ee 
