Eesti XX sajandi algul
Päts kirjutas võrreldes Tõnissoniga harvemini ja ainult
nendel aladelt, milles ta tundis end paremini.
Suur sulesõda ajalehtede Postimehe ja Teataja vahel. Postimees käsitles Eesti
rahvast ühtse termini ta leidis, et kogu Eesti rahvas peab koonduma ühiste rahvaste
eesmärkide ümber. Jaan Tõnisson tugines tugevamatele ja jõukamatele kodanikele aga
ei pööranud tähelepanu inimestele, kes ei olnud nii aktiivsed. Selle tõttu, et postimees
eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja
rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei
võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest
probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli
maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada
taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud
peavad tekkima