Selle lühivariant on riiklik arengukava (väikeste tähtedega). Ei ole õige kirjutada Eesti Riiklik Arengukava (läbiva suurtähega) ega Eesti Riiklik arengukava. Sama moodi võib kirjutada „Eesti maaelu arengukava“ ~ Eesti maaelu arengukava, lühemalt maaelu arengukava. Kirjutage Pärnu juhtimiskonverents (teine sõna on väiketähega). Kirjutage väiketähtedega: riigi teaduspreemia. Mitteerialases tarvituses kirjutage kartulisort „Jõgeva kollane“. Erialatekstis on sordinimed jutumärkide asemel ülakomades. Õige on kirjutada ajaloo Aabelid ja Kainid, meie klassi Tootsid, Teeled ja Arnod. Sõna hoolekogu on väikese tähega: muusikakooli hoolekogu. Õige on Pythagorase teoreem. Omadussõnad saksalik ja rootsilik on väiketähega: saksalik täpsus, rootsilik vaoshoitus. Kirjutage Kreeka rist, Malta rist, aga ladina rist. Kirjutage Lääne-Viru maakonna valimiskomisjon. Kirjutage Süda-Eesti. Kirjutage liiklusseadus (väikese tähega).
arengukava. Selle lühivariant on riiklik arengukava (väikeste tähtedega). Ei ole õige kirjutada Eesti Riiklik Arengukava (läbiva suurtähega) ega Eesti Riiklik arengukava. Sama moodi võib kirjutada ,,Eesti maaelu arengukava" ~ Eesti maaelu arengukava, lühemalt maaelu arengukava. Kirjutage Pärnu juhtimiskonverents (teine sõna on väiketähega). Kirjutage väiketähtedega: riigi teaduspreemia. Mitteerialases tarvituses kirjutage kartulisort ,,Jõgeva kollane". Erialatekstis on sordinimed jutumärkide asemel ülakomades. Õige on kirjutada ajaloo Aabelid ja Kainid, meie klassi Tootsid, Teeled ja Arnod. Sõna hoolekogu on väikese tähega: muusikakooli hoolekogu. Õige on Pythagorase teoreem. Omadussõnad saksalik ja rootsilik on väiketähega: saksalik täpsus, rootsilik vaoshoitus. Kirjutage Kreeka rist, Malta rist, aga ladina rist. Kirjutage Lääne-Viru maakonna valimiskomisjon. Kirjutage Süda-Eesti. Siber on külm maa (väikeste tähtedega). 14
mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: 1) põhiarvsõnad e kardinaalid, nt kolm, tuhat. Vastavad küsimusele mitu? ja esinevad tavaliselt nimisõna ees, nt kaks koera, harvem ka järel, nt aastat viis tagasi, minutit kümme varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on ka arvsõna omaette esinemine, nt alles alla kahekümne, aga juba kuraasi täis. Erialatekstis esinevad arvsõnad nn abstraktsete arvudena, nt kaks korda kaks võrdub neli. Struktuuri alusel on olemas lihtpõhiarvsõnad, nt viis, kümme, ja liitpõhiarvsõnad, nt viisteist(kümmend), kakskümmend, kuussada see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil. 2) järgarvsõnad e ordinaalid, mis vastavad küsimusele mitmes? Struktuurilt jagunevad need samuti liht- ja liitjärgarvsõnadeks. Süntaktiliselt sarnanevad nad omadussõnadega, ühildudes põhisõnaga arvus ja käändes