Mõtte mõttest
XIX sajandi lõpuks oli välja kujunenud klassikaline arusaam teadusest: teadus on lõplikult
tõestatud tõene teadmine.
Inimene on võimeline mõistma maailma olemuslikke tahke muutumatuid, üldisi ja
paratamatuid seaduspärasusi ning asjaolusid.
Teaduslik teadmine on kindel teadmine üldistest asjadest, millest on võimalik tuletada
teadmisi üksikasjade kohta.
Üksiknähtuse seletamine tähendabki selle taandamist põhiprintsiipidele ning
konkreetsetele asjaoludele.
Kõik erialateadused toetuvad üldistele tõdedele. Teadus on terviklik ning loogiliselt
korrastatud süsteem. Empiirilised teadmised on küll väärtuslikud, kuid nö ,,madalamat
sorti", sest nad sisaldavad endas lisaks üldisele ka juhuslikku ja üksikut.
Lõplikult tõestamata väited on pelgalt hüpoteesid ning ei kuulu ,,päris" teaduse hulka.
Teadus on väärtuslik kui tõe tunnetamise vahend, teadmiste praktiline rakendamine on
teadusega kaasnev kasulik nähtus.
annaabi.ee 
