kasutama kaitsevahendeid ja eririietust. Elektrikutööks on vaja selliseid omadusi: · hea loogiline mõtlemine ja silmamälu; · keskendumis- ja kohanemisvõime; · järjekindlus ja täpsus; · hea analüüsioskus; · oskus töötada hästi meeskonnas. · Lisaks vajab elektrik head füüsilist vormi. Elektrikuna töötamiseks on vaja vähemalt põhiharidust ning erialast ettevalmistust. Elektritööde ettevalmistust saab kutsekoolis, erialakursustel või töökohal. Üldhariduskoolis tasub elektrikutööst huvitunul tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. Kasuks tulevad ka keelte õppimine, informaatika ning tööõpetus. Üldiselt on elektriku tööväljavaated head. Elekter on muutunud oluliseks igas eluvaldkonnas, mistõttu on elektrikut alati tarvis. Vajadust uute elektrikute järele kasvatab elektrienergia tarbimise suurenemine ning vajadus elektritööde järele.
jaotada mitte-residenti ja residenti järgi. J Ä R E LD U S Komisjoni arvamus, et ühistranspordi sõidusoodustuse piiramisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke ei ole õigustatud. Teine küsimus. Meditsiiniharidus Austrias on üks mõjukusest meditsiiniharidusest kogu Euroopas ning iga aastaga tulevad palju soovijaid õppida just sellel erialal. Kuna nende üliõpilaste arv tõusis kõnealustel erialakursustel liiga kõrgeks, võttis Austria vastu 2006. aastal ülikooliseaduse muudatus, mille kohaselt on teatud õppevaldkondades lubatud kehtestada piiranguid välistudengite arvule. Ülikooliseaduse kohaselt on nendes valdkondades lubatud reserveerida 75% õppekohtadest neile, kes on saanud keskkooli- või gümnaasiumihariduse Austrias, 20% õppekohtadest tudengitele teistest Euroopa Liidu riikidest ning 5% tudengitele kolmandatest riikidest (väljaspool ELi)
Naiskodukaitse tegevuse võib üldjoontes jagada kaheks, millest ühe osa moodustas tegevus iseseisva naisorganisatsioonina ja teise osa tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina. Niisuguse jaotuse tegi võimalikuks pikkade vaidluste järel saavutatud rahaline iseseisvus Kaitseliidust. Tegevus naisorganisatsioonina oli suunatud oma liikmete arendamisele erinevate erialaste ja üldharivate kursuste ning ühiskonnale suunatud rahvuskultuuriliste ja heategevuslike ürituste kaudu. Iga-aastastel erialakursustel õpetati massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931.aastast toimusid üleriigilised Naiskodukaitse suvilaagrid 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne. 1937.aastal alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega. Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel loodi 1932
annaabi.ee 
