PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL
Seega umbes 25 õpilasest peaks klassi jaguma 1-2
sellist last (Roomeli jt 2003: 15, 16).
Neil on raske tunda ennast omana klassikaaslaste vahel, nad mässavad kõikide vastu,
sulguvad endasse, igatsevad üksindust ja kannatavad mittemõistmise pärast. Nad on võimetud
pikaajaliselt keskenduma ja tegelema ühe asjaga. Sellistel lastel on õppimine raskem.
Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret
õpetajatele.
Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH)
mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire,
üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse
ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine
ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja
lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega.