"erialakeelelise" - 1 õppematerjal

Õiguskantsler

alusel kui ka õiguskantsleri omal algatusel (ÕKS § 21).*79 70 Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 139 komm. 2. 71 RKPJKo, 10. aprill 2002, 3-4-1-4-02, lõik nr 13. – RT III 2002, 12, 120. Kalle Meruski arvates olevat õigustloov akt alati legislatiivakt sellest olenemata, kas selle võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Ta põhjendab oma seisu- kohta õigustloova ja õigusloome akti üld- ja erialakeelelise sünonüümsusega. Vt K. Merusk. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsi- musi. 2. tr. Tartu, 1995, lk 8; vt ka K. Merusk. Veelkord õigustloovatest aktidest. – Juridica, 1993, nr 3, lk 56. Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega. – Juridica, 1995, nr 7, lk 306