Keskseltsid ja -liidud Eesti Põllumeeste Keskselts alustas tegevust 1922. a Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti põllumeeste keskseltside liitumise teel. Keskseltsi ülesandeks oli eesti põllumeeste vaimne arendamine ning Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja selle kasude kaitsmine. Tähtsamaks tegevuseks oli põllumajandusliku nõuande korraldamine (kuni 1931. aastani) nii kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte liikumise ja lõi selleks organisatsiooni (1927), oli kaastegev maanaiste keskseltside loomisel (1927). Andis välja mitmeid ajakirju, nagu "Põllumees" ja "Maanoored", ning brosüüre. Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts asutati 1927. aastal eesmärgiga edendada aiandust ja mesindust ning kaitsta nende alade huve. Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932
heategevuslike ürituste kaudu. Iga-aastastel erialakursustel õpetati massitoitlustamist, sanitaarala, varustuse valmistamist ja ladustamist, propagandatööd, asjaajamist jne, II maailmasõja puhkedes lisandusid ka sideala, autojuhtimiskursused jne. Alates 1931.aastast toimusid üleriigilised Naiskodukaitse suvilaagrid 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne. 1937.aastal alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega. Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel loodi 1932.aastal noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east 4 (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust. Üleriigilises ulatuses tegeles Naiskodukaitse ka hoolekandetööga ning osales organisatsioonina Eesti naisliikumises. 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga