Õiguse allikad
tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused);
c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite
kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted
(nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette).
2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad:
a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks;
b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks;
c) kohustuslikeks ja soovituslikeks.
3. Õiguse üldakt
a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust
ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad;
b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset,
kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam
konkreetselt kalade kaitsmist);
c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt.
4
annaabi.ee 
