4.2. Normikoormused (normatiivsed koormused) (1) Koormuste suurused antakse tavaliselt normisuurustena. Projekteerimise alused 20 (2) Koormuste normisuurused (Fk) määratletakse: · EPN 1 vastavates osades kas keskväärtustena, nimiväärtustena või siis ülemise või alumise piiri kaudu; · tellija poolt või tellija ja projekteerija vahelisel kokkuleppel, eeldades, et EPN 1-s toodud miinimumnõuded ja eriaktidega antud piirnõuded on seejuures arvesse võetud. (3)Alalistele koormustele, millel on suur variatsioonitegur (V > 0,1), või mille suurus konstruktsiooni kasutusea vältel tõenäoliselt vaheldub (näiteks alalised kasuskoormused), kasutatakse kahte normisuurust - ülemist (Gk.sup) ja alumist (Gk.inf). Muudel juhtudel piisab ühest normisuurusest (Gk). Alaliskoormuste normisuurusi on käsitletud EPN 1 osas 3. (4) Tavaliselt, kui variatsioonitegur V = 0,1 , Gk.sup ja Gk.inf erinevad
Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid. Põhiseaduse §s 48 loetletakse erakondi ja relvi valdavaid, samuti 79 sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavaid ühinguid, põhiseaduse §s 40 kirikuid ja usuühinguid, §s 29 töötajate ja tööandjate ühinguid ning liite. Tarbijakaitseseaduse § 9 nimetab tarbijaühinguid. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 39 lg. 1 käsitleb vara sihtotstarbelise kogumise ja jaotamise eesmärgil
Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid. Põhiseaduse §s 48 loetletakse erakondi ja relvi valdavaid, samuti 79 sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavaid ühinguid, põhiseaduse §s 40 kirikuid ja usuühinguid, §s 29 töötajate ja tööandjate ühinguid ning liite. Tarbijakaitseseaduse § 9 nimetab tarbijaühinguid. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 39 lg. 1 käsitleb vara sihtotstarbelise kogumise ja jaotamise eesmärgil
annaabi.ee 
