peamiselt kesknärvisüsteemis, CB2 immuunsüsteemis ja mujal. Lisaks taimedest isoleeritutele on olemas sünteetilised kannabinoidid, mida kasutatakse teadusuuringutes, mõnest on tehtud ka ravimpreparaat (nt nabiloon ja dronabinool) ning endokannabinoidid ehk organismis loomulikult leiduvad ained (nt anandamiid), mis mõjutavad kannabinoidiretseptoreid. Nende kaudu avaldub ka füto- ja sünteetiliste kannabinoidide toime. 4.2 MÕJU SOORITUSELE Marihuaana ergogeeniline mõju on küsitav, kuna tema sooritust parandav efekt on seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga.
Kofeiin on avaldanud positiivset mõju inimestele kes tarbivad ( 300 mg/d). Hiljuti tehti ka avastusi, et kofeiin võib mõjuda positiivselt nii kognitiivse kui ka vastupidavustreeningu puhul. Treenitud jalgratturid, kes olid mõõdukad kofeiinitarbijad, osalesid kolmes katses. See koosnes 150-minutilisest sõidust 60% jõuga, sellele järgnes 5 minutit puhkust, ning peale seda 75% jõuga kuni kurnatuseni. Kofeiin on tõhus ergogeeniline abi nii üksikisikutele kes treenivad kui ka sõjaväelastele. Ka on sellest abi inimestele kes kannatavad ajutise stressi või tihti sagelevate unehäirete käes. Kofeiin ja süsivesikud Süsivesikute tarbimine treeningu ajal võib vähendada organismi sõltuvust süsivesikute varudele ja tõhustada vastupidavuse tulemuslikkust. Seetõttu on kasulik määrata eksogeense süsivesikute tarne- ja oksüdeerumise suhtes optimaalne meetod. Eksogeensete süsivesikute
annaabi.ee 
