RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS
k. nebulization), mis seguneb
põleva gaasi ja oksüdeerija seguga ning kantakse koos selle seguga põleti leeki.
Leegis kõrge temperatuuri toimel vesi aurustub, järelejäänud tahked ained sulavad,
aurustuvad ning atomiseeruvad .
Proovis mingi konkreetse elemendi määramiseks suunatakse leegile kiirgus, mille
kvantide energia vastab täpselt vastava elemendi mõnele ergastusenergiale (kuna
kõigil elementidel on palju erinevaid ergastunud olekuid, siis on ka palju erinevaid
ergastusenergiaid). Teiste sõnadega: kiirguse kiirgusjoone lainepikkus langeb täpselt
kokku uuritava elemendi mõne neeldumisjoone lainepikkusega. Sellist kiirgust
saadakse niinimetatud õõneskatoodlambi abil. Leegis asuvad aatomid neelavad seda
kiirgust ning ergastuvad. Seetõttu on kiirguse intensiivsus peale leegi läbimist
madalam kui enne leeki sisenemist. Kiirguse intensiivsus väheneb seda rohkem, mida
rohkem on leegis selle elemendi aatomeid. Kiirguse vähenemist kirjeldab
matemaatiliselt Beeri seadus
annaabi.ee 
