Teistelt tasemetelt püüab ta esimesel võimalusel üle minna põhiolekusse. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Kuna looduses kehtib energia miinimumi printsiip, siis iga keha või süsteem püüab võimalusel minna üle olekusse, kus selle energia on minimaalne. Nii ka aatom läheb varsti pärast ergastumist tagasi põhiolekusse, st elektron läheb olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s. Põhioleku energia on väiksem kui ergastatud oleku energia. Seepärast aatomi energia väheneb põhiolekusse üleminekul ja üleliigne energia kiiratakse aatomist välja elektromagnetilise lainena. Kui see laine on inimese silmale nähtav, räägitakse, et aatom kiirgab valgust.
56-Raud 26 Fe 26 30 56 108 108-Hõbe 47 Ag 47 61 108 197 197-Kuld 79 Au 79 118 197 238 238-Uraan 92 U 92 146 238 Ioniseeriva kiirguse liigid Kiirgusenergia neeldumine põhjustab aatomite ja molekulide ergastumist või ioniseerumist. Ergastumine on elektroni liikumine aatomis või molekulis kõrgemale energiakihile. Aatom või molekul muutub küll lühiaegselt ebastabiilseks, kuid jääb neutraalseks. Kui kiirguskvandil on piisavalt energiat, et üks või mitu orbitaalset elektroni aatomist või molekulist välja lüüa, tekivad ioonid. Sellist kiirgust nimetame ioniseerivaks. Ioniseeriva kiirguse eripäraks on suurte energiahulkade lokaalne vabanemine.
annaabi.ee 
