Referaat - Betti Alver
Sinna oli Betti isa 1930-ndate aastate lõpul
ostnud väikse maja koos põllulapiga. Talviti viibiti siiski Tartus Narva maantee korteris.
Iseseisvusaja lõpul hakkas Alverit tõsiselt huvitama rahvaluule ja rahvapärane sõnavara. Ta uuris
vanu kirjakeele allikaid, näiteks on säilinud 315 lehte väljakirjutusi Wiedemanni sõnaraamatust.
Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja
omapärased inimtüübid ergastasid kujutlust ja inspireerisid uusi värsse. 1942. aastal lõi Alver 14
uut luuletust, lühipoeemi ,,Leib" ja kangastuse ,,Lutseviir". Pühaste tsüklis saavutab äärmise piiri
nõudlik kunstiline lihtsus, literatuurne sõnavara ja pildistik on muutunud üdini rahvapäraseks,
kuid on tundlikult poeetiline. 1943. aastast pärineb käsikirjaline luulekogu ,,Elupuu" käsikiri, mis
okupatsiooniolude tõttu trükki ei pääsenud.
1944