Hõõglambi suurimaks miinuseks ongi suur soojuse eraldumine ja selle juures väike valguse eraldumine. Samuti on ta eluiga suhteliselt lühike. Plusiks aga saab lugeda tema odavust ja valmistamise suhtelist lihtsust. 1.2 Halogeenlamp Halogeenlamp on põhimõtteliselt hõõglamp, kuid ta kolvis on halogeengaas, mis takistab hõõgniidist eralduva volframi sadestumist kolvi sisepinnale, suunates selle tagasi hõõgniidile. Võrreldes hõõglambiga on tal parem värviedastus, erevalge valgus. Halogeenlambil on 2 korda pikem eluiga ja tema mõõtmed on väiksemad. Veel võib positiivseks lugeda tema mudelite arvukust.Miinuseks on aga tema suur kuumenemine, põlemise ajal ei tohi seda puutuda näppudega, samuti ei tohi lampi asetada süttivate esemete lähedale. 3 1.3 Päevavalguslamp Päevavalguslamp ehk säästulamp ehk luminestentslamp on oma olemuselt pikad torukujulised
· seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga Chamaecyparis pisifera - Mägiebaküpress · võrse tipud allapoole kaardus · okkad soomusjad · pealt helerohelised, väikesed · soomuse tipud järsult ahenevad ja võrsest eemale hoiduvad · keskmisel soomusel õlinääre · alumise külje keskmistel soomustel on kaks, külgmistel üks väike, kuid silmatorkav õhulõhedest ja vahakihist tingitud erevalge laik · noortel taimedel on okkad nõeljad ja laialihoiduvad · käbid paiknevad külgvõrsete tipul · isaskäbid kerajad, 1-2 mm läbimõõdus · emaskäbid suvel helerohelised, valminult pruunid, kerajad, umbes 6 mm läbimõõduga Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad
-1- kataklüsmilisi tagajärgi. Nende sekka kuuluvad arktilise jää või Gröönimaa jääkihi prognoositust nobedam sulamine, igikeltsa kiirenev sulamine, India monsuuni lakkamine, Amazonase vihmametsade hukk ja Euroopasse sooja ilma tuua aitavate merehoovuste peatumine. Kõige tõenäolisem neist võimendavatest mõjudest asub Arktikas, kus maailma soojenemine on toimunud kiiremini kui mujal maailmas. Kuna erevalge merejää peegeldab tagasi enamiku päikesekiirtest, jahutades nii planeeti. Kuid sulav jää jätab paljaks tumedama mere, millesse imendub rohkem soojust, mis põhjustab jää sulamist, paljastades nii veelgi suurema veepinna soojenemisspiraal, mis hakkab kiiresti toimima iseenesest. NASA raport näib seda tagasisideahelat kinnitavat. Selgem kinnitus avaldati USA ajakirja Science augustinumbris ilmunud uuringus, mille järgi on
annaabi.ee 
