OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on
väga valgusnõudlikud liigid (valgusnõudlikkus võrdne hariliku männiga). Paremini kasvavad
sügavapõhjalistel parasniisketel hea drenaazi ja õhustatavusega neutraalsetel saviliiv- ja
liivsavimuldadel. Enamik meil levinud lehiseliikidest on täiesti talvekindlad. Lehised
puhkevad kevadel väga varakult ning ilmestavad sel perioodil oma ererohelise okastiku ning
punakate emaskäbidega. Istutustööde kavandamisel aga on puhkemisaega kindlasti oluline
silmas pidada. See tähendab, et lehiste (eriti paljasjuursete taimede) istutamisega ei tohi
hilineda, kuna kasvavate okaste epidermis on väga õhuke ning veekadu seetõttu väga suur.
Juurdumata taim aga ei ole suuteline kaotatud veevarusid kompenseerima ning taim hukkub.
Nagu eelpool mainitud, on lehised ammustest aegadest tuntud pargipuud ning neid on
annaabi.ee 
