Vanausulised, setud ja Võrumaa-referaat
Rahvarõivad
Esimesena haarab seto naise rahvarõiva juures pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt,
mis kogu oma hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda 46 kilo.
Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees
olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide,
käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja
rist, hiljem ka ruut) peen tikand erepunasel kangal; tikitakse lõngu lugedes nii, et
mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk
hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem
ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto
meeste sukad.
Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei
tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu