.....................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Üldisemalt koiduliblikast Koiduliblikas on kevadiste päevaliblikate hulgas üks eriilmelisemaid.Liiki võib sageli kohata tee- või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 34 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud
ronima kasvavate puude tüvedele. Küll aga on nad täiesti omal kohal tööstuslike objektide või piirete vertikaalhaljastuses, kus neid istutatakse sillutatud aladele tehisobjektide lähedusse. Hea näide on Helsingi Läänesadamas paikneva tollilao piirdeaed, mille tugipostid on varjatud tselastritega. Analoogsete objektide haljastamiseks on tselaster piisavalt tagasihoidlik ning delikaatne ega põhjusta eriti suurt töömahtu lehemassi koristamisel sügiseti. Tselastrite viljadeks on ereoranzid kuprad, mis on mürgised (NB! sugulus kikkapuuga!). ELULÕNGAD Koduaedade haljastuses enim kasutust leidvateks ronitaimedeks on elulõngad. Elulõngad kuuluvad tulikaliste sugukonda. Elulõngede perekond kannab ladina keeles nime Clematis ning sellesse kuulub umbes 240 liiki ning arvukalt sorte, mis erinevad omavahel õite värvuse ning suuruse ning paiknemise järgi kas eelmise või jooksva aasta võrsel. Enim levinud on Jackmanni ehk värdelulõng, mis on liikidevaheline