Ristija Johannes
saj. e. Kr., on Moosese kõrval autoriteetsemaid judaismi
suurkujusid. See prohvet oli jaganud Karmeli mäel ranges üksinduses metsloomade saatust,
elutsedes kaljukoopas, kust ta aeg-ajalt väljus, et juutide kuningaid troonile tõsta või neid
kukutada. Üldlevinud uskumuse kohaselt pidi Eelija tagasi tulema, et rajada uus juutide riik.
Siit ka järeldus: kes iganes soovis usu vallas silma paistma, pidi oma elustiiliga jäljendama
prohvet Eelijat. Eelkõige pidi temast saama eremiit2. Hebroni kandis sobis selleks kõige enam
kaljukõrb. Siin Johannese noorus mööduski. Matteus kirjeldab teda nii:
Johannesel oli kaamelikarvadest kuub ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle
rohutirtsud ja metsmesi. Siis läks tema juurde terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna
rahvas, ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.
Sellest kirjeldusest jääb mulje, et Johannes oli tõsimeelne noor mees, kes elas kaljukõrbes