Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid
eKr. Australopiteekused
kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda.
Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema
tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest.
Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat,
Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik,
sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo
erectuselt suuri kohanemisvõimeid.
Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk
neandertallane ja Homo sapiens sapiens.
Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus
Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid
olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud,
sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti