Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sühbaatar - ) · Keskaimakk (Töv) - (Dzuunmod - ) · Uvs - (Ulaangom - ) · Hovd - · Hentij - (Öndörhaan - ) · Hövsgöl (Mörön - ) · Övörhangaj - (Arvajheer ) · Lõuna-Gobi (Ömnögov) - (Dalandzadgad - ) Tsingis-khaani impeeriumilt päritud Mongoolia riik on hõredalt asustatud rahulik maa, kus inimesed tegelevad eelkõige karjakasvatusega.
piirkondades, kus on rohkem töökohti, need on tööstupiirkkonnad ja linnades on paremad elutingimused. Mongoolia jääb liigestatud pinnamoega alale, lõunapoolsemad alad on kuivemad kui põhjapoolsemad. Põhjas, Darhani lähistel on vase- ja molübdeenimaagi leidumiskohad. Sellest ka tihedam asustus seal. Pealinna Ulaanbaatari läheduses kaevandatakse pruunsüsi, ka see mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem