Keemilised elemendid ja nende tekkelugu
a. avastati seda elementi termotuumapommi
plahvatussaadustes.
Tseesium(Cs) sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad
tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal Bunsen ja Kirchhaff.
Rootsi keemik P. T. Cleve avastas tuuliumi(Tm) 1879.a. erbiumoksiidis, mida omal
ajal sai Marignae üterbiidist. Üterbiumoksiidi eraldumisel ja mida peeti inviduaalselt puhtaks
aineks. Vaevarikka ja täpse eraldumise tulemusena jaotas Cleve erbiumoksiidi kolmeks
oksiidiks, mis erinesid aluselisuse astme poolest. Ühest neist asus erbium, ülejäänud
sisaldasid tundmatuid elemente. Üks nimetati holmiumiks ja teine tuuliumiks.
Uraan(U) avastati 1789. aastal. Nimi Uraanium on saadud plaaneedi Uraani järgi.
Uraan on praeguseni ajaloo kõige uuem metall.
Vanaadiumi(V) avastas 1801. a Mehhiko keemik ja
mineroloog A.M del Rio. Element sai nime muinasskandinaavia
armastuse jumalanna Vanadise järgi.