loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud. Avalikud veekogud ja eraveekogud. 15. Millised veekogud ei ole avalikult kasutatavad? Avalikult kasutatav ei ole: seisuveekogu (järv, tiik, veehoidla), mis asub vaid ühele eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja piires ja on väljaavooluta; samuti seisuveekogu, mis asub küll mitmeleeraõiguslikule isikule kuuluva kinnistu piires, kuid mille pindala on väiksem kui viis hektarit. Ka mitme eraõigusliku isiku kinnisasja piires asuv vooluveekogu (jõgi, oja), mille valgala onväiksem kui 25 km2 ning
Vertikaalselt vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist. Maavaradele üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda, paekivi, põlevkivi). Pinnasesse puutuvad maavarad omaniku huvi (nt liiv, kruus, turvas, savi). Veekogule väikesed veekogud (kallasrada puudub) ühe omaniku maa peal on eraveekogud. Veekogud naaberkinnistute vahel (suured tiigid, järved) neil on keskel mõtteline joon ja üks osa kuulub ühele, teine osa teisele naabrile. Mere rannajoon tavaline veepiir, kus meri keskmiselt on. 27) Kinnisomandi kitsendused Kitsenduste tõttu kinnisasja omanik kaotab piiranguteta õiguse asja üle ja on kohustatud sallima võõrast tegevust või mõjutusi omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid seaduse järgi tekkinud
annaabi.ee 
