Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kallasrada- veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Eraveekogu kalda kasutamist võib kitsendada seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Võõra metsa kasutamine- avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju,
jalgrattaga või millegi muuga, mis on erateel lubatud. Et teada saada, kus me tohime ja kuidas liigelda, selles on meil internetis lehekülg teeregiste.riik.ee Kui omanik ei ole enda maal käimist ära keelanud, kas suuliselt või märkide abil, siis on meil õigus viibida tema maal 24h päevas. LIIKUMINE VEEKOGUDE ÄÄRES Võime supelda ja olla veekogude ääres, mis on selleks ette nähtud. Autoga vees ja jääteel sõitmine ei ole avalik tegevus. Eraveekogu ääres olemiseks peab olema omaniku luba, lisaks peab olema ka luba, et olla eraomaniku purdel, sillal jne. Kaldaomanik peab lubama oma kallast kasutada igal inimesel, et ta saaks sealt mööduda. Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis.
annaabi.ee 
