Rooma tsivilisatsioon
surmani. Ta ise ei olnud pater familias, vaid ühe pater familiase poeg. Pidi isa käest luba küsima, et mingi otsus läbi viia.
Isatapp oli sagedane, oodati isa surma. Poeg sai pater familiaseks juhul, kui isa andis ta vabaks või kui isa suri. Järeltulijaid
said koheselt pater familiaseks. Kui keegi saab pater familiaseks, ei ole tal sidet oma õdede ja vendadega, pidi moodustama uue
pere. Abielu iseenesest on eraasi ja eratoiming. Naine pidi juriidiliselt olema kellegi eestkoste all. Abiellumine toimus ilma
abielutseremooniata, juriidilist akti ei toiminud, pidi olema ainult tunnistaja, usuti sõnast, selle kohta ei valetatud. Vabariigi ajal
kahe inimese vaheline leping, mitte armastusabielu. Abikaasa valiti finantspõhjustel, järglaste saamine. Samal oli väga tavaline
laste hülgamine- expositio. Roomas oli põhimõte, et kui naine rasestus, siis loode kuulus talle. Sünnituse hetkest kuulub laps
oma isale
annaabi.ee 
