talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid. Kuidas on aga lastehoiupoliitikaga teistes riikides, kas ja mil määral on lastehoidude valitsemine reguleeritud, millisest vanusest tagatakse kohad, kuidas neid kohti jagatakse, millisel määral on siia kaasatud eratoimijad ning kuidas on üldiselt lastehoiusüsteem korraldatud? Esmalt vaatleme seda, kuidas on lastehoiusüsteem üldiselt erinevates riikides korraldatud.
o Rahvas annab sisendi hääle ja maksude kujul o tegevust juhivad avaliku eelarve kaudu parlament ja valitsus o valitsus- ja avaliku sektori asutused saavad kaduda vaid siis, kui kaob seaduslik vajadused selle funktsioonide järele o pakub avalikke teenuseid, ei teeni kasumit, sotsiaalsed väärtused Erasektoris aga tegutseb palju iseseisvaid toimijaid, kes omavahel võistlevad o Eratoimijad just ei tohi koonduda monopolideks o Toimub pidev vahetumine: ühed pankrotistuvad ja teisi tekib juurde o Teenib kasumit, majanduslik Avaliku sektori piiride paika panemine on maailmavaateline küsimus Ainult üks või teine pole enam populaarne- tuleb võtta mõlemast parim. Seetõttu segane piiri tõmmata. Õiglusik piir o Avalik-õiguslik vs eraõiguslik o Tänapäeval seegi piir hägune
annaabi.ee 
