See majandussüsteem ei viinud kuhugi ja oli täielikult allakäival teel. Kuna nii palju tuli sisse võõramaalastest tööjõudu, siis kahanes ka eestlaste osatähtsus Eesti elanikkonnas.Mõndades Eesti piirkondades, eriti Ida-Virumaa suurtes tööstuslinnades kahanes eestlaste osakaal nulli lähedale ja need linnad muutusid enamasti venekeelseteks. Üldiselt arvan, et majandus Nõukogude võimu ajal ei olnud eriti kiita väärt- inimestel ei olnud oma eratalusid, kõik töötasid käsu peale, eestlasi jäi vähemaks, peamine oli sõjatööstus,mitte midagi, mis vihjaks sellele, et majandus läks ülesmäge. Kuid õnneks selline süsteem ammendas ennast peagi, kui Eesti Nõukogude võimu alt pääses.
Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu. Stolõpin lubas külakogukonnast lahku löövatele talupoegadele kindlad põllud. Sisuliselt tähendas see, et Venemaal hakati rajama eratalusid ning talumehed said võimaluse töö läbi rikastuda. Ka teistes valdkondades ette võetud reformid andsid hämmastavaid tagajärgi. Revolutsioonijärgset Venemaad on iseloomustatud väga arenemisvõimelise majandusega riigina. 1913. a. oli Venemaa 4. kohal maaimas mehhaniliste konstruktsioonide valmistamise poolest, 6. kohal söe kavandamises, 5. kohal terase ja tsemendi tootmises. Ajavahemikus 1890-1913. aastani kasvas Venemaa raudteede kogupikkus 28 000 km 68 000 km-ni,
annaabi.ee 
