000ni 1990. aastal. Ida-Saksamaal, kus talud olid sotsialistliku korra raames natsionaliseeritud, oli umbes 5100 põllumajandustoodangu kollektiivi keskmiselt 4100 ha haritava maaga. Ühinemist saati on umbes kolmveerand neist jäänud ühistuteks, osaühinguteks või aktsiaseltsideks. Teised said tagasi oma algsed omanikud - kui neid kui neid oli veel võimalik leida - või müüdi erakätesse, saades umbes 14 000 eratalu. Lääne-Saksamaal ja äsja erastatud taludest Ida-Saksamaal on peretalud ülekaalus. 630 000 talu kohta on 750 000 täistööajaga töötajat. Sellele lisaks on palju veel osalise tööajaga töötajaid. Kuigi talude arv on vähenenud, on tootmine tegelikult kasvanud tänu tõhusamatele tootmismeetoditele. 1990ndate alguses võis üks talunik toota piisavalt toitu 75 inimesele, palju rohkem kui 1950ndatel või 60ndatel. Põllumajandustooted erinevad piirkonniti
Metsavennad ründasid vene garnisone, sõjaväevoorc, julgeolekutöötajaid, vangieskorte ja -laagreid ning kohalikke parteiorganeid. Nii külvasid nad okupandis ebakindlust ja levi- tades poliitilist propagandat ka lendlehtedcna, püüdsid üleval Nõukogude Eestis kulges kollektiviseerimine maal aeglaselt. Esialgu püüti kollektivisee- rida sellega, et vähendati kolhooside maksukoormust ja suurendati eratalu poegade oma, ent kui see ei andnud soovitud tulemusi, prooviti vägivallaga. 1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele
annaabi.ee 
