Eesti Raudtee saaga
tagasiost, see tundus ka kuidagi väga vägisi ja jõupoliitikat kasutades teoks saanud
protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav
on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii
Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem.
Eesti Raudtee müük ja erastamine
Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamisprogrammi kohaselt oli
kavas erastada infrastruktuuriettevõtteid, mille müüki oli juba osaliselt alustatud.
Infrastruktuurifirmadest oli kavas lõpetada eesti Telekomi , Eesti Energia ja Eesti Raudtee
müük. BNS 27.01.1999
Riigikogu võttis vastu otsuse-eelnõu, mis delegeerib raudtee erastamise korraldamise
erastamisagentuurile. Eesti Raudtee erastamist erastamisseaduse järgi pooldas pärast pikki
vaidlusi 36 riigikogu liiget, vastu oli seitse.