Kreeka uue valitsuse toimingud
laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks
probleemiks kasvav eelarvepuudujääk.
Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise
riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli
Kreekas esimene parlamendihääletus, kus arutati kasinusprogrammi detaile, mis kindlustaksid
riigile edasise finantsabi. Arutluses kinnitati maksutõusud, palgakärped, erastamiskavad ja
avaliku sektori kärped. Eelnõu poolt hääletas 155 saadikut 300-st ja vastu oli 136 saadikut.
Tänu hääletustulemustele sai Kreeka 12-miljardise osamakse 110-miljardisest laenust. Kuid
sellest ei piisanud.
2012 aastal leidis Kreeka, et ta ei tule jätkuvalt oma majandamisega toime, ning vajab
järjekordset laenupaketti. 2012 aasta veebruaris kiitis Kreeka parlament heaks ebapopulaarse
kärpekava, mida Euroopa Liit, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa keskpank