Retsensioon M.Lauri rmtle Eesti ala valitsemine 18. sajandil.
väljakäimise juured ulatuvad Virumaa möldri ja mõisniku vahelise konfliktini, mille käigus
mölder andis asja kohtusse, kuid mis ei saanud Peterburis lahendust ning saadeti tagasi
provintsi arutlusele. Võib öelda, et kuni 18. sajandi keskpaigani riik ja keskvõim siinse
talupoja vastu huvi ei tundnud.
Riigi huvi talupoja vastu hakkas kasvama kui ilmnes, et varasem olukord hakkab takistama
majanduse arengut. Sellest ajendatuna kehtestavad mõned eramõisad oma talupoegade suhtes
eraseaduseid. Liivimaa parun von Ascheraden viis 1764. aastal oma mõisates sisse
eraseadused. Kuid midagi väga olulist selles vallas ära ei tehta. Suuremat huvitatust siinse
talupoegkonna vastu näitas välja Katariina II, kes tahtis silmapaista valgustatud ideede
elluviijana.
Niisiis, tõsisemalt hakati siinsetele talupoegadele tähelepanu pöörama alates 1760ndatest
aastatest. Siinsetes aadelkondades ning rüütelkonnas tekitas talupoegade küsimus ärevust.