Maakorraldus
Maareformi eesmärgiks seati
riiklikul maaomandil rajanevate suhete ümberkujundamine peamiselt maa eraomandil
põhinevateks suheteks lähtudes endiste omanike järjepidevusest ja praeguste
maakasutajate seadusega kaitstud huvidest. Määrati kindlaks isikute ring, kellel on õigus
nõuda maa tagastamist või komenseerimist. Maad tagastati 1940 aasta maareformi eelses
koosseisus või sellega võimalikult sarnaselt.
Teiseks maareofrmi käigus lahendatavaks küsimuseks on erastamine. Erasamisele kuulub
maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.
Erastamisele ei kuulu riigimetsamaa, samuti kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja
piiranguvööndite maa.
Kolmas suurem ülesanne on maa andmine munitsipaalomandisse. *Riigi omandisse
jäetav maa.
20. Maakorraldusorganid Eestis tänapäeval. (lk 310)
ENSV agrotööstuskomitee, mille allüksusen oli tegutsenud Maakorraldusvalitsus,
kujundati 1989.a ümber põllumajandusministeeriumiks
annaabi.ee 
