Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
vanemad talle 18daks sünnipäevaks sportjalgratta kinkisid. Tasapisi hakkas ta omale nime
tegema kohalike linnapoiste seas, kui 1939. aastal Kadriorus oma esimese suurvõistluse
pidas - 100km rattamaraton. 19. mehest lõpetas 5 eesotsas Heino Ruubel ja uus Eesti
rekord 2: 58. 33, 4. Aasta hiljem oli ta Eesti NSV meister ja lisaks püstitas rekordi 1km
distantsil. Kiirele edule järgnes paus. Kõik mehed kutsuti Suurde Isamaasõtta. Haavata
saanud Ruubel vahetas oma mudri erariiete vastu nin alustas A. Tarmaku soovitusel
jalgratturite staapi korraldama. Temast sai kõigile suur juht ja õpetaja. Just tema tõi
rattasporti Nikolai Matvejevi ning veenis Rudolf Tamme mitte loobuma ning uuesti
alustama. Ta oli muster näide sellest milline peab üks rattur välja nägema. Seljas puhas ja
triigitud võistlussärk, jalas lumivalged sokid ning viksitud kingad. Rattavalitsemisel ei
olnud talle vastast ning ka tema läikima löödud ratas paistis kaugelt silma.