"eraravilad" - 1 õppematerjal

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja- ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas arvestatavaks konkurendiks. Lisaks linna raviasutusele eksisteerisid sel ajal vaid üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee vanne (Cur-... 1904: 8­9). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks. I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930. aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele. Uued turud, külasta- jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse.